juba 4 kuud on viimasest postist. endalgi oli juba huvitav oma postitust lugeda, kuna see kõik oli niiii ammu, et enam ei mäletagi :). hakkame siis aga uue hooga.
kevad on ammu läbi, suvi juba pooles vinnas ja suvepuhkuski lännu. teine abieluaasta on ka vahepeal jooksma hakanud ja kohekohe saab meie tutvumisest kah 9 aastat täis. sellele viimasele numbrile mõeldes tuleb tihtipeale täitsa pensionäri tunne...et kui juba 9 aastat koos oldud, siis peaks vanust olema ikka nii 35aasta kanti või mis? aga ei ole näät! hoopis noorukesed veel ja nii uhked numbrid juba ees :). täitsa lahe tunne!
aga eluke on kuidagi jälle kiireks ja virrvarriks läind. ise ka enam ei saa tihtipeale aru, kuhu poole jooksma peab...vahepeal istun autosse ja hakkan sõitma, poole tee peal läheb meelest ära, kuhu täpselt suund on :). aga ei, ma ei kurda. mulle just nii meeldibki, kui on "asju" ajada ja saab tarka nägu teha. loodetavasti on tulemused ka mingi aeg näha.
muud huvitavat vist nii väga juhtunud polegi vahepeal. nojah, donnal oli 4 kutsikat siiski, mitte 5 nagu arst ennustas. kutsikalugu saab lugeda siit: www.lunasamulet.com . kuigi ka selle loo lõpp on hetkel veel täitsa kirjutamata, sest pole lihtsalt vinninud ega jõudnud. lähipäevail mõtlesin selle ka käsile võtta. sest kutsikud juba ammuilma oma kodudesse läinud ja juba 4 kuuseks saamas. täitsa ilusad kukkusid välja :P. vähemalt kahel neist on juba ka näituseplaanid tehtud ja ootan põnevusega kuidas neil minema hakkab!
ja siis veel oma nissani vahetasime ka välja....hakkas teine ainult raha sööma ja remondis istuma. viimastel nädalatel juba mitu korda nädalas. nii võib täitsa seaks vihastada, kui auto on rohkem kuskil mujal, kui sinu enda käsutuses. igatahes on meil nüüd a4 ja see teenib meid senini (ptüiptüiptüi) päris häste. vahe on igatahes tunnetatav ja siiani tunnen rõõmu sellest, kui ma temaga sõidan :).
no mina ei tea, kas sai nüüd mingi lühiülevaate tehtud vä? absoluutselt jäi miskit välja....
a, no ntx et varstivarsti läheme axinomi suvepäevadele saksamaale ja šveitsi. tõotab tulla sama tore trip nagu eelmiselgi korral. isegi lahedam, sest sel korral on lubatud ka kalla kaasa võtta. niiet ei pea igatsust tundma, ega midagi. d&g komandeeritakse selleks ajaks ära emme juurde. nad ise seda muidugi veel ei tea ;).
ja vot nüüd ma lõpetan, sest tahaks vist ära koju juba. puhkus on läbi juba õige mitu päeva. kuigi siin on töörütm jälle vähe rahulikumaks jäänud, ei suuda mina ikka veel ennast täisvõimsusele lülitada. sellega seoses meenub, et ka töökoht on kolinud uuele aadressile, asume nüüd täitsa kesklinnas vanas majas...lahe, nagu balliruum. ainult et spuuki oli küll, kui üks õhtu hilja siia arveid tegema tulin...peale keskööd. alguses ei mõeld midagi, aga mingi hetk jagasin ära, et see ju vana mõisaproua linnamaja :s. siis lõin aga kõik tuled põlema ja tegin oma asjad kiirelt valmis. ja no miski jama siin on, sest see pole normaalne, et iga kahe nädala tagant u kl 1 öösel on flacki väljakutse, kuhu mina kohale pean kimama ja siis jällegi mingit probleemi ei tuvastata. see veel puudus, et ma kummituste liikumise peale öösiti ennast siia kohale pean vedama hakkama. mõisaproua, olge palun nii kena ja võtke alarm korraks maha enne, kui te siin ringi hõljuma hakkate! teil ei tohiks ju raske olla üks kood välja nuhkida :). aga pange see palun pärast jälle peale. tänan!

kauaoodatud kevadpäike

lõpuks ometi on õhus tunda kevadet ja kohe kisub ka blogi kirjutama! selle aasta kevad tõotab palju uut ja põnevat...uus kodu, donna pisikesed kutsid ja veel ühtekomateist.

meie uues pesas hakkab juba vaikselt kodu tunne tekkima. kolisime sisse küll juba nädala jagu tagasi, aga siiani elasime siiski kastide otsas, kuna köök jõudis meieni alles lauba. aga nüüd on ta kohal! kuigi osa sellest on veel puudu, aga ma väga loodan, et kõik puuduv saab paigaldatud lubatud kahe nädala jooksul. kõige suuremat rõõmu pakub mulle loomulikult nõudepesumasin, sest, kes mind vähegi tunnevad, need teavad, et ma võin küll kokata, aga vot nõusid mina pestud ei saa! löö või maha! :P nüüd on siis olemas see jumalik abimees! esimese testimise tegin eile ära ka....ja no mulle ikka meeldib!!!

aga nii palju on veel puudu! hämmastav, kuidas on vaja pidevalt midagi uut ja ilusat. kõik hädavajalik on tegelikult olemas, aga no vaja on veel ntx seinariiuleid, vannitoakappe, uusi nõusid ja veiniklaase, isegi tavalisi mahlaklaase tuli peale neid lõputuid kolimisi kastist välja ainult kaks!! ja no porivaibast, nagidest ja muust jamast ei hakka ma üldse rääkimagi! raha läheb nagu mutiauku. vähemalt tunnen ma sellest suurimat rõõmu, kui mõni uus asjake jälle paigas on :) soola ja leiba peab küll veidi ootama, sest hetkel on meil lõputiine koer, keda hoiame stressist nagu portselanist nukukest. ja siis saab meil olema värske emme, kes käitub kõigi võõraste suhtes nagu marutõbine lõukoer, sest no mine sa tea, kes ühe pisikestest kaasa võib võtta! :) niiet kannatage seltsimehed...nii umbes maikuuni. selle aja peale panen kinginimekirja ka kokku :D. kes marutõbist koera ei karda võib muidugi ka varem läbi astuda, et koos saunas käia, klaas-või-mitu veini juua ja ehk valmistan isegi midagi maitsvat oma uues köögis :P...andke ainult märku!

donna on juba niiii ümmargune! ta vaeseke ei jaksa enam trepist käia ega otse voodi peale hüpata. teda tuleb muudkui tõsta ja musitada ja kallistada jnejne, sest ega lõputiine koer vajab ju tohutut tähelepanu ja nunnutamist. ja süüa! ta sööb minu arust iga kahe minuti tagant. panen kausi täis, donna sööb selle ära ja kahe minuti pärast seistakse nõudvalt kausi juures nagu ta oleks maailma kõige näljasem koer :). arusaadav muidugi, selline armee on kõhus, siis tuleb ikka süüa niipalju kui vähegi mahub. nädalake-poolteist veel, siis saab ta sellest vaevast lahti ja hakkavad uued vaevad. loodetavasti läheb ikka kõik hästi, kuigi minu süda juba muretseb ja ega ma eriti teda üksi jätta ei julge. kui järgmisel nädalal ei oleks plaanitud puhkust, siis ma peaksin vist küll iga kahe tunni tagant teda kodus vaatamas käima. oeh! natuke veel ja siis on need marakratid meie seas. katsugu nad ainult meie ilusat kodu lammutama hakata! ehitan neile kohe puuri!! :)

aga see kevadpäike on nii kutsuvalt soe, varsti hakkab pihta see pikniku hullus mu peas ja tahaks ainult grilli ja veini muru pääl :P...ma ikka vihkan talve, midagi pole teha. aga see kevad oli ootamist väärt! tulgu siis või ainult halba suusailma ;)