lõpuks ometi on õhus tunda kevadet ja kohe kisub ka blogi kirjutama! selle aasta kevad tõotab palju uut ja põnevat...uus kodu, donna pisikesed kutsid ja veel ühtekomateist.
meie uues pesas hakkab juba vaikselt kodu tunne tekkima. kolisime sisse küll juba nädala jagu tagasi, aga siiani elasime siiski kastide otsas, kuna köök jõudis meieni alles lauba. aga nüüd on ta kohal! kuigi osa sellest on veel puudu, aga ma väga loodan, et kõik puuduv saab paigaldatud lubatud kahe nädala jooksul. kõige suuremat rõõmu pakub mulle loomulikult nõudepesumasin, sest, kes mind vähegi tunnevad, need teavad, et ma võin küll kokata, aga vot nõusid mina pestud ei saa! löö või maha! :P nüüd on siis olemas see jumalik abimees! esimese testimise tegin eile ära ka....ja no mulle ikka meeldib!!!
aga nii palju on veel puudu! hämmastav, kuidas on vaja pidevalt midagi uut ja ilusat. kõik hädavajalik on tegelikult olemas, aga no vaja on veel ntx seinariiuleid, vannitoakappe, uusi nõusid ja veiniklaase, isegi tavalisi mahlaklaase tuli peale neid lõputuid kolimisi kastist välja ainult kaks!! ja no porivaibast, nagidest ja muust jamast ei hakka ma üldse rääkimagi! raha läheb nagu mutiauku. vähemalt tunnen ma sellest suurimat rõõmu, kui mõni uus asjake jälle paigas on :) soola ja leiba peab küll veidi ootama, sest hetkel on meil lõputiine koer, keda hoiame stressist nagu portselanist nukukest. ja siis saab meil olema värske emme, kes käitub kõigi võõraste suhtes nagu marutõbine lõukoer, sest no mine sa tea, kes ühe pisikestest kaasa võib võtta! :) niiet kannatage seltsimehed...nii umbes maikuuni. selle aja peale panen kinginimekirja ka kokku :D. kes marutõbist koera ei karda võib muidugi ka varem läbi astuda, et koos saunas käia, klaas-või-mitu veini juua ja ehk valmistan isegi midagi maitsvat oma uues köögis :P...andke ainult märku!
donna on juba niiii ümmargune! ta vaeseke ei jaksa enam trepist käia ega otse voodi peale hüpata. teda tuleb muudkui tõsta ja musitada ja kallistada jnejne, sest ega lõputiine koer vajab ju tohutut tähelepanu ja nunnutamist. ja süüa! ta sööb minu arust iga kahe minuti tagant. panen kausi täis, donna sööb selle ära ja kahe minuti pärast seistakse nõudvalt kausi juures nagu ta oleks maailma kõige näljasem koer :). arusaadav muidugi, selline armee on kõhus, siis tuleb ikka süüa niipalju kui vähegi mahub. nädalake-poolteist veel, siis saab ta sellest vaevast lahti ja hakkavad uued vaevad. loodetavasti läheb ikka kõik hästi, kuigi minu süda juba muretseb ja ega ma eriti teda üksi jätta ei julge. kui järgmisel nädalal ei oleks plaanitud puhkust, siis ma peaksin vist küll iga kahe tunni tagant teda kodus vaatamas käima. oeh! natuke veel ja siis on need marakratid meie seas. katsugu nad ainult meie ilusat kodu lammutama hakata! ehitan neile kohe puuri!! :)
aga see kevadpäike on nii kutsuvalt soe, varsti hakkab pihta see pikniku hullus mu peas ja tahaks ainult grilli ja veini muru pääl :P...ma ikka vihkan talve, midagi pole teha. aga see kevad oli ootamist väärt! tulgu siis või ainult halba suusailma ;)
