hommik

jõudsin täna eriti vara tööle. no kui aus olla, siis kella järgi jäin isegi 10 minutit hiljaks, aga suur oli minu üllatus, kui leidsin eest lukustatud ukse! avasin siis aknad ja jalutasin niisama mööda kontorit ringi. nautisin rahu ja vaikust ning päikesekillus istudes tundsin rõõmu algavast päevast. kuidagi eriline oli...kuni selle hetkeni, mil hakkasin ennast hullumeelsuses kahtlustama. aeg muudkui läks ja kadus, aga keegi teine ei astunud uksest sisse. küsisin veel kalla käest üle, kas täna on ikka esmaspäev ja kas kell on ikka 9.20 ja kas neil on ikka inimesed tööl? teistes kontorites kulges elu tavalist rada pidi, ainult meil oli endiselt vaikne. kui esimene neist uksest sisse astus oli hetkeline rõõm, et ma ikka ei ole hulluks läinud, ja siis muutus kõik jälle tavaliseks. aga siiski -- nagu und oleks näinud :)