Donna jälle vanaema!

Päevakangelane seekord Donna poja viimasest pesast -- Bandito. Eile sai ta esimest korda kahe tubli kutsiku isaks :) ...mis teeb siis Donnast teistkordse vanaema. Ja värske pilt ka meie pisut üle aasta vanast Banditost:

unine sügis

nii uni on, et sure või maha! no tõsiselt. ja mitte sellepärast, et oleks magamata või ei oleks saanud nädalavahes puhata...äkää....lihtsalt sellepärast, et a) on sügis ja b) et iga jumala kord, kui ma ennast siia kontorisse hommikul vara vean, mõtlen, et tegelikult oleks võinud hoopis magada, sest siin niikuinii midagi teha pole. ja kui midagi teha pole, siis piisab ju täiesti ka sellest, et ma siin mingi 4 tundi päevas passin. 8 tundi on liiga palju, ma ütlen!

ei, aga muidu on täitsa mõnus olla. ilmad on veel ju ilusad, v.a praegu, kui aknast välja vaadata. eile sai kohvikus ja jalutamaski käidud ja õnnestus isegi diiva peal lösutada. igati korda läinud nädalavahe.

aga midagi uut tahaks. ei tea isegi täpselt mida. aga lauba, kui käisin niisama mööda poode jalutamas, siis jäin vahtima ntx linnukesi, loomapoe puurikestes siis. käis peast läbi mõte, et tahaks endale ka neid armsaid olevusi. a no reaalsusesse tagasi tulles, siis puuri ma puhastada ei viitsi ja ilmselt istuksid donna ja glammy üksteisevõidu puuri ees ja üritaks linde surnuks haukuda vms. ei ole vist ikka hea idee. aga midagi uut on ikkagi vaja. ilmselt pean minema juuksurisse. kui miski muu ei aita, siis see aitab ju alati.

tegelikult ajab närvi! et mis siis nüüd viga on?!? kõik on norm ja millestki puudu ei ole. naudi siis rahulikult oma elu. äkää! ikka on vaja midagi uut ja põnevat ja üldse igasugu asju. rahune maha tibi ja lösuta oma punasel diivanil!.... äkki selles ongi asi, et mu diivan on punane ja see aktiivne värv ei lase mul rahulikult diivanil olla? ....ei, ma vajan ravi, pole veel päris kindel, miks...aga ma vajan ravi!

sööge makarone!

nii mõnus on, kui päike sedasi soojalt paistab. ainult uni tuleb silma. muidugi tuleb ta silma veel sellepärast, et mul pole mitte midagi teha, et kõik ajalehed on juba kümme korda läbi loetud, presidendivalimiste kõikvõimalike jaburdustega olen absoluutselt kursis ja varsti hakkan delfi kommentaare lugema...sest no mida sa selle igavusega muud peale hakkad?!?

aga muidu on tore olnud. nädalavahel sai jälle pühakal mõnusal viibimisel käidud ja eriti tore oli see, et sel korral sai sinna mindud juba reede. mis pakkus võimaluse laupäeval rahulikult oma haavu lakkuda ja õhtuks isegi ärgata...ja no see prantsuse õudukas, mis meid kõiki lõpuks teleka ette naelutas oli lahe :). imelik ikka...ja no vabandage väga, aga kl 00.00 või isegi 00.30 htusööki süüa ei ole mitte igapäevane :P, aga lõbus...mitte küll minu sisikonna arvates, mis pühapäeva õhtuks võttis kätte ja jäi lihtsalt haigeks.

mulle üldse ei meeldi enam haige olla. kunagi oli mõnus, ma mäletan. andis vabanduse terve päev ennast diivani peal lebotada ja mittemidagi teha või arutult kõiki seebikaid vahtida. a no enam ma ei vinna. st magada tahaks küll, kogu aeg (mingil kummalisel põhjusel on mingi kummaline väsimus, kogu aeg), aga ma ei vinna enam niisama passida. a no hetkel passin ma ka tööjuures, niiet tegelikult erilist vahet pole...ainult siin ei saa iga hetk magama jääda ja kodus ei maksa mulle keegi palka :S...noja nii ma siis kannatan seda jama lootuses, et varstiuvarsti saab ikka natuke tööd olema :)

vahepeal oli mul sellest mittemidagitegemisest kohutav stress. a siis ma lõin käega...no mis vahet sel on, kas ma stressan või ei...ikkagi ei ole midagi teha. a teise kohta ka nagu ei taha minna. mis mul tegelikult siin siis viga on? firma on norm, inimesed on ok ja palga üle ei saa ju nuriseda...ainult tööd pole suurt teha :S...a no vahet pole...eks ma siis loen niikaua ajalehti ja surfan netis, kuni mul mõistus täitsa otsa saab. loodetavasti siiski enne hakkab tööd ka olema.

aajano donna otsustas, et tema seekord ikkagi meie majja kutsikaid ei too. normaalne! ma pean siis veel mingi pool aastat kannatama, et nende imetillukeste karvapallikeste peal ennast välja elada saaks vä? ah? ahh? ahhhh??? nojah, mis mul üle jääb :)

ja laupäeval peab minema vanaema juurde kardulaid võtma...väkk...viimati tegin ma seda vist u 10 aastaselt ja pole seda siiani igatsenud ka...a seekord vist ei õnnestu ennast välja vingerdada. isegi kooli enam pole, kus võiks eksamid olla vms ...väkk, ma ütlen, väkk! edaspidi söön ma ainult makarone!