kolmapäev, september 13

sööge makarone!

nii mõnus on, kui päike sedasi soojalt paistab. ainult uni tuleb silma. muidugi tuleb ta silma veel sellepärast, et mul pole mitte midagi teha, et kõik ajalehed on juba kümme korda läbi loetud, presidendivalimiste kõikvõimalike jaburdustega olen absoluutselt kursis ja varsti hakkan delfi kommentaare lugema...sest no mida sa selle igavusega muud peale hakkad?!?
aga muidu on tore olnud. nädalavahel sai jälle pühakal mõnusal viibimisel käidud ja eriti tore oli see, et sel korral sai sinna mindud juba reede. mis pakkus võimaluse laupäeval rahulikult oma haavu lakkuda ja õhtuks isegi ärgata...ja no see prantsuse õudukas, mis meid kõiki lõpuks teleka ette naelutas oli lahe :). imelik ikka...ja no vabandage väga, aga kl 00.00 või isegi 00.30 htusööki süüa ei ole mitte igapäevane :P, aga lõbus...mitte küll minu sisikonna arvates, mis pühapäeva õhtuks võttis kätte ja jäi lihtsalt haigeks.
mulle üldse ei meeldi enam haige olla. kunagi oli mõnus, ma mäletan. andis vabanduse terve päev ennast diivani peal lebotada ja mittemidagi teha või arutult kõiki seebikaid vahtida. a no enam ma ei vinna. st magada tahaks küll, kogu aeg (mingil kummalisel põhjusel on mingi kummaline väsimus, kogu aeg), aga ma ei vinna enam niisama passida. a no hetkel passin ma ka tööjuures, niiet tegelikult erilist vahet pole...ainult siin ei saa iga hetk magama jääda ja kodus ei maksa mulle keegi palka :S...noja nii ma siis kannatan seda jama lootuses, et varstiuvarsti saab ikka natuke tööd olema :)
vahepeal oli mul sellest mittemidagitegemisest kohutav stress. a siis ma lõin käega...no mis vahet sel on, kas ma stressan või ei...ikkagi ei ole midagi teha. a teise kohta ka nagu ei taha minna. mis mul tegelikult siin siis viga on? firma on norm, inimesed on ok ja palga üle ei saa ju nuriseda...ainult tööd pole suurt teha :S...a no vahet pole...eks ma siis loen niikaua ajalehti ja surfan netis, kuni mul mõistus täitsa otsa saab. loodetavasti siiski enne hakkab tööd ka olema.
aajano donna otsustas, et tema seekord ikkagi meie majja kutsikaid ei too. normaalne! ma pean siis veel mingi pool aastat kannatama, et nende imetillukeste karvapallikeste peal ennast välja elada saaks vä? ah? ahh? ahhhh??? nojah, mis mul üle jääb :)
ja laupäeval peab minema vanaema juurde kardulaid võtma...väkk...viimati tegin ma seda vist u 10 aastaselt ja pole seda siiani igatsenud ka...a seekord vist ei õnnestu ennast välja vingerdada. isegi kooli enam pole, kus võiks eksamid olla vms ...väkk, ma ütlen, väkk! edaspidi söön ma ainult makarone!

Kommentaare ei ole: