aeg lihtsalt lendab. vahel ma nagu natuke põen selle pärast, aga üldiselt viimasel ajal olen jõudnud arusaamisele, et põdemisest on nagu vähe kasu ja sellel ei ole mingit mõtet. las ta siis lendab! põhiline, et alla ei kuku.
eile käisin dpd-s pakil järgi ja raadiost tuli john legend "save room"...väljas oli juba pime ja vihma tibas ja mulle hakkas see nii õudselt meeldima, et nüüd ketrab see mul kõrvaklapis eile õhtust saati. natuke juba hakkab ka küll saama, aga mitte veel päris.
nädalavahel sai maha peetud suurem tantsupidu...isegi enam ei mäleta, millal viimati niiviisi tantsu sai vihutud (imelik sõna mu meelest). a no eks teatud kogustes vahuveini teeb ikka oma töö. no igatahes koju jõuti alles kell 7 hommikul (sai veel enne valget koju...ma alati vaatan neid, kes hommikuvalguses koju üritavad jõuda ja mõtlen, et ei tea, kas sai nüüd liiga vara alustatud või pole veel lihtsalt lõpetanudki?!). ja põhiline ikkagi, et lõbus oli. eurovisioni laulud, millest sel nädalal ohtralt räägitakse igal pool, jäid minul küll nägemata ja pole viitsinud siiani nendega tutvuma hakata. eks siis ehk lauba näeb, kui näeb.
ja esmaspäeval tegime birquga remonti...see lõppes küll sellega, et panipaika jäigi seinex (vms) panemata, aga me ise olime korralikult krunditud :S pool maailma ja veel natuke sai ka kokku räägitud ja vaene laps pidi multikaid vahtima...no ma vahepeal ikka värvisin kaamli ka ilusti kollase-ja-pruuni-kirjuks :P...siis oli tal natuke külalise üle hea meel ka.
ühesõnaga, kui alustada nädalat laupäevast, siis on olnud ikka üks väääga raske nädal, sest tööl peab ju ikkagi käima, krunditud või kruntimata. mis tähendab siis veidi raskemaid nädalaid. eile jäingi diivanile magama ja oma voodisse ei jõudnudki. jäin ootama, et kuna see pesumasin ometi lõpetab ja mäletan veel, et ta siis lõpuks lõpetaski ja ma valmistusin ennast diivanilt üles ajama, aga ei miskit ilmselt...sest sealt ma ennast hommikul leidsin. ega elu ei peagi lihtne olema ! :D kuigi voodisse võiks ikka jõuda...
müstiline talv on sel aastal! lausa kosmos, ma julgeks öelda. ime siis, et viimasedki elumahlad on juba otsas ja ei jaksa seda õiget kevadet ära oodata. tahaks natikene päikest ja energiat. ma olen ikka päikesepatareidel töötav, sest mina sellist ila ei jaksa kannatada! peab vist ikka taaselustama projekti "pension päikese all koos dogidega". no dogid tulevad vist niivõinaa, need on ikka nii ilusad olevused! ei hakka ikka väga mögisema küll, kui selline majesteetlikult kogukas lojus sulle oma lahmaka pea nina alla paneb :D...ja no kui juba dogi, siis olgu neid kaks! esialgu siis lepin veel nende pisematega...no ei ole ju aega selliste suurte pudulojuste jaoks. kahju
reisile tahaks kohutavalt...vahel mulle tundub, et ma muud ei teegi, kui ainult unistan. küll reisist, küll päikesest, küll dogidest ja küll vanajumalast...a kes mind keelab?? mitte keegi :P
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
hei.
klassivend tarmo siinpool.
vahest ikka vaatan jälle su blogi, et eluga kursis olla. ma täiesti mõistan, miks see Johni laul vihmasel tänaval kõndides nii mõjub:)
Postita kommentaar