uuem aasta

aeg lihtsalt lendab. vahel ma nagu natuke põen selle pärast, aga üldiselt viimasel ajal olen jõudnud arusaamisele, et põdemisest on nagu vähe kasu ja sellel ei ole mingit mõtet. las ta siis lendab! põhiline, et alla ei kuku.
eile käisin dpd-s pakil järgi ja raadiost tuli john legend "save room"...väljas oli juba pime ja vihma tibas ja mulle hakkas see nii õudselt meeldima, et nüüd ketrab see mul kõrvaklapis eile õhtust saati. natuke juba hakkab ka küll saama, aga mitte veel päris.
nädalavahel sai maha peetud suurem tantsupidu...isegi enam ei mäleta, millal viimati niiviisi tantsu sai vihutud (imelik sõna mu meelest). a no eks teatud kogustes vahuveini teeb ikka oma töö. no igatahes koju jõuti alles kell 7 hommikul (sai veel enne valget koju...ma alati vaatan neid, kes hommikuvalguses koju üritavad jõuda ja mõtlen, et ei tea, kas sai nüüd liiga vara alustatud või pole veel lihtsalt lõpetanudki?!). ja põhiline ikkagi, et lõbus oli. eurovisioni laulud, millest sel nädalal ohtralt räägitakse igal pool, jäid minul küll nägemata ja pole viitsinud siiani nendega tutvuma hakata. eks siis ehk lauba näeb, kui näeb.
ja esmaspäeval tegime birquga remonti...see lõppes küll sellega, et panipaika jäigi seinex (vms) panemata, aga me ise olime korralikult krunditud :S pool maailma ja veel natuke sai ka kokku räägitud ja vaene laps pidi multikaid vahtima...no ma vahepeal ikka värvisin kaamli ka ilusti kollase-ja-pruuni-kirjuks :P...siis oli tal natuke külalise üle hea meel ka.
ühesõnaga, kui alustada nädalat laupäevast, siis on olnud ikka üks väääga raske nädal, sest tööl peab ju ikkagi käima, krunditud või kruntimata. mis tähendab siis veidi raskemaid nädalaid. eile jäingi diivanile magama ja oma voodisse ei jõudnudki. jäin ootama, et kuna see pesumasin ometi lõpetab ja mäletan veel, et ta siis lõpuks lõpetaski ja ma valmistusin ennast diivanilt üles ajama, aga ei miskit ilmselt...sest sealt ma ennast hommikul leidsin. ega elu ei peagi lihtne olema ! :D kuigi voodisse võiks ikka jõuda...
müstiline talv on sel aastal! lausa kosmos, ma julgeks öelda. ime siis, et viimasedki elumahlad on juba otsas ja ei jaksa seda õiget kevadet ära oodata. tahaks natikene päikest ja energiat. ma olen ikka päikesepatareidel töötav, sest mina sellist ila ei jaksa kannatada! peab vist ikka taaselustama projekti "pension päikese all koos dogidega". no dogid tulevad vist niivõinaa, need on ikka nii ilusad olevused! ei hakka ikka väga mögisema küll, kui selline majesteetlikult kogukas lojus sulle oma lahmaka pea nina alla paneb :D...ja no kui juba dogi, siis olgu neid kaks! esialgu siis lepin veel nende pisematega...no ei ole ju aega selliste suurte pudulojuste jaoks. kahju
reisile tahaks kohutavalt...vahel mulle tundub, et ma muud ei teegi, kui ainult unistan. küll reisist, küll päikesest, küll dogidest ja küll vanajumalast...a kes mind keelab?? mitte keegi :P

juba 4 kuud on viimasest postist. endalgi oli juba huvitav oma postitust lugeda, kuna see kõik oli niiii ammu, et enam ei mäletagi :). hakkame siis aga uue hooga.
kevad on ammu läbi, suvi juba pooles vinnas ja suvepuhkuski lännu. teine abieluaasta on ka vahepeal jooksma hakanud ja kohekohe saab meie tutvumisest kah 9 aastat täis. sellele viimasele numbrile mõeldes tuleb tihtipeale täitsa pensionäri tunne...et kui juba 9 aastat koos oldud, siis peaks vanust olema ikka nii 35aasta kanti või mis? aga ei ole näät! hoopis noorukesed veel ja nii uhked numbrid juba ees :). täitsa lahe tunne!
aga eluke on kuidagi jälle kiireks ja virrvarriks läind. ise ka enam ei saa tihtipeale aru, kuhu poole jooksma peab...vahepeal istun autosse ja hakkan sõitma, poole tee peal läheb meelest ära, kuhu täpselt suund on :). aga ei, ma ei kurda. mulle just nii meeldibki, kui on "asju" ajada ja saab tarka nägu teha. loodetavasti on tulemused ka mingi aeg näha.
muud huvitavat vist nii väga juhtunud polegi vahepeal. nojah, donnal oli 4 kutsikat siiski, mitte 5 nagu arst ennustas. kutsikalugu saab lugeda siit: www.lunasamulet.com . kuigi ka selle loo lõpp on hetkel veel täitsa kirjutamata, sest pole lihtsalt vinninud ega jõudnud. lähipäevail mõtlesin selle ka käsile võtta. sest kutsikud juba ammuilma oma kodudesse läinud ja juba 4 kuuseks saamas. täitsa ilusad kukkusid välja :P. vähemalt kahel neist on juba ka näituseplaanid tehtud ja ootan põnevusega kuidas neil minema hakkab!
ja siis veel oma nissani vahetasime ka välja....hakkas teine ainult raha sööma ja remondis istuma. viimastel nädalatel juba mitu korda nädalas. nii võib täitsa seaks vihastada, kui auto on rohkem kuskil mujal, kui sinu enda käsutuses. igatahes on meil nüüd a4 ja see teenib meid senini (ptüiptüiptüi) päris häste. vahe on igatahes tunnetatav ja siiani tunnen rõõmu sellest, kui ma temaga sõidan :).
no mina ei tea, kas sai nüüd mingi lühiülevaate tehtud vä? absoluutselt jäi miskit välja....
a, no ntx et varstivarsti läheme axinomi suvepäevadele saksamaale ja šveitsi. tõotab tulla sama tore trip nagu eelmiselgi korral. isegi lahedam, sest sel korral on lubatud ka kalla kaasa võtta. niiet ei pea igatsust tundma, ega midagi. d&g komandeeritakse selleks ajaks ära emme juurde. nad ise seda muidugi veel ei tea ;).
ja vot nüüd ma lõpetan, sest tahaks vist ära koju juba. puhkus on läbi juba õige mitu päeva. kuigi siin on töörütm jälle vähe rahulikumaks jäänud, ei suuda mina ikka veel ennast täisvõimsusele lülitada. sellega seoses meenub, et ka töökoht on kolinud uuele aadressile, asume nüüd täitsa kesklinnas vanas majas...lahe, nagu balliruum. ainult et spuuki oli küll, kui üks õhtu hilja siia arveid tegema tulin...peale keskööd. alguses ei mõeld midagi, aga mingi hetk jagasin ära, et see ju vana mõisaproua linnamaja :s. siis lõin aga kõik tuled põlema ja tegin oma asjad kiirelt valmis. ja no miski jama siin on, sest see pole normaalne, et iga kahe nädala tagant u kl 1 öösel on flacki väljakutse, kuhu mina kohale pean kimama ja siis jällegi mingit probleemi ei tuvastata. see veel puudus, et ma kummituste liikumise peale öösiti ennast siia kohale pean vedama hakkama. mõisaproua, olge palun nii kena ja võtke alarm korraks maha enne, kui te siin ringi hõljuma hakkate! teil ei tohiks ju raske olla üks kood välja nuhkida :). aga pange see palun pärast jälle peale. tänan!

kauaoodatud kevadpäike

lõpuks ometi on õhus tunda kevadet ja kohe kisub ka blogi kirjutama! selle aasta kevad tõotab palju uut ja põnevat...uus kodu, donna pisikesed kutsid ja veel ühtekomateist.

meie uues pesas hakkab juba vaikselt kodu tunne tekkima. kolisime sisse küll juba nädala jagu tagasi, aga siiani elasime siiski kastide otsas, kuna köök jõudis meieni alles lauba. aga nüüd on ta kohal! kuigi osa sellest on veel puudu, aga ma väga loodan, et kõik puuduv saab paigaldatud lubatud kahe nädala jooksul. kõige suuremat rõõmu pakub mulle loomulikult nõudepesumasin, sest, kes mind vähegi tunnevad, need teavad, et ma võin küll kokata, aga vot nõusid mina pestud ei saa! löö või maha! :P nüüd on siis olemas see jumalik abimees! esimese testimise tegin eile ära ka....ja no mulle ikka meeldib!!!

aga nii palju on veel puudu! hämmastav, kuidas on vaja pidevalt midagi uut ja ilusat. kõik hädavajalik on tegelikult olemas, aga no vaja on veel ntx seinariiuleid, vannitoakappe, uusi nõusid ja veiniklaase, isegi tavalisi mahlaklaase tuli peale neid lõputuid kolimisi kastist välja ainult kaks!! ja no porivaibast, nagidest ja muust jamast ei hakka ma üldse rääkimagi! raha läheb nagu mutiauku. vähemalt tunnen ma sellest suurimat rõõmu, kui mõni uus asjake jälle paigas on :) soola ja leiba peab küll veidi ootama, sest hetkel on meil lõputiine koer, keda hoiame stressist nagu portselanist nukukest. ja siis saab meil olema värske emme, kes käitub kõigi võõraste suhtes nagu marutõbine lõukoer, sest no mine sa tea, kes ühe pisikestest kaasa võib võtta! :) niiet kannatage seltsimehed...nii umbes maikuuni. selle aja peale panen kinginimekirja ka kokku :D. kes marutõbist koera ei karda võib muidugi ka varem läbi astuda, et koos saunas käia, klaas-või-mitu veini juua ja ehk valmistan isegi midagi maitsvat oma uues köögis :P...andke ainult märku!

donna on juba niiii ümmargune! ta vaeseke ei jaksa enam trepist käia ega otse voodi peale hüpata. teda tuleb muudkui tõsta ja musitada ja kallistada jnejne, sest ega lõputiine koer vajab ju tohutut tähelepanu ja nunnutamist. ja süüa! ta sööb minu arust iga kahe minuti tagant. panen kausi täis, donna sööb selle ära ja kahe minuti pärast seistakse nõudvalt kausi juures nagu ta oleks maailma kõige näljasem koer :). arusaadav muidugi, selline armee on kõhus, siis tuleb ikka süüa niipalju kui vähegi mahub. nädalake-poolteist veel, siis saab ta sellest vaevast lahti ja hakkavad uued vaevad. loodetavasti läheb ikka kõik hästi, kuigi minu süda juba muretseb ja ega ma eriti teda üksi jätta ei julge. kui järgmisel nädalal ei oleks plaanitud puhkust, siis ma peaksin vist küll iga kahe tunni tagant teda kodus vaatamas käima. oeh! natuke veel ja siis on need marakratid meie seas. katsugu nad ainult meie ilusat kodu lammutama hakata! ehitan neile kohe puuri!! :)

aga see kevadpäike on nii kutsuvalt soe, varsti hakkab pihta see pikniku hullus mu peas ja tahaks ainult grilli ja veini muru pääl :P...ma ikka vihkan talve, midagi pole teha. aga see kevad oli ootamist väärt! tulgu siis või ainult halba suusailma ;)

Donna on 7 kordne vanaema!

Eile sain teada, et Donna on nüüdseks siis juba 7kordne vanaema. ehk teisisõnu on tal tänaseks päevaks 7 lapselast. 2 neist siis Pärnus ja ülejäänud viis Salt Lake Citys:

9ndal augustil sündis Bellamy esimene tütar:

25ndal septembril sündis Banditole kaks poega:

Ja 11ndal oktoobril sai Bebel musta tüdruku ja soobli poja emmeks:

7 päeva elektrita

täna on juba seitsmes päev ilma elektrita. ilma selle jumaliku valguse, soojuse ja sooja veeta! issand, kuidas ma igatsen juba seda, et saaks õhtul sooja tuppa astuda, lülitist tule põlema klõpsata ja nõrkemiseni telekat vaadata! ehk täna õhtul...nii meile on hetkel vähemasti lubatud. ano usun siis, kui oma silmaga näen.

täiesti hämmastav siiski, et veel tänasel päeval on selline asi võimalik, et ühel hommikul avastad, et mitte ükski elektriline seade sinu korteris ei tööta. näpid läbi kõikvõimalikud kaitsmed nii tubases elektrikapis, kui ka koridoris. helistad maja haldajale, et mis värk on?!? saadetakse elektrik, kes teatab, et no milles probleem -- teil ei tule ju voolumõõtjasse elektrit sisse! helistad suurde ja võimsasse eesti energiasse ja sealt öeldakse, et kui teil pole arve või lepingu numbrit neile öelda, siis kerige kuu taha! viisakalt muidugi. helistad siis veel kõikvõimalikud inimesed läbi ja saad lõpuks teada, et ehitajal on võlgu taevani ja nutad peatäie. kõigepealt saad närvivapustuse ja siis nutad peatäie. siis poed sooja teki alla kogu selle kambaga ja konutad seal 7 päeva. vaheldumisi nutad ja naerad ja vapustud ja siis jälle lihtsalt pohhuijaatad. sest on reede õhtu või laupäev või pühapäev ja niikuinii midagi teha ei anna. ja esmaspäeva hommikul öeldakse sulle, et kõik ok no nüüd 24h jooksul pannakse elekter jälle voolama. lähed õhtul koju ja juba õhinaga klõpsutad lüliteid ja ikka ei miskit! krt kll! siis on teisipäev ja öeldakse, et kolmapäeva hommikul kl 9.45 pannakse voolama. mõtled, et mõnitavad krt, võiks siis juba teisipäeva õhtul panna, mitte kolmapäeva hommikul! kolmapäeva hommikul ootad kella 11ni ja siis saad teada, et peaks jah tuldama täna millagi, a no täpselt ikka tegelt aega ei oska öelda. kobid siis tööle ja jääd parimat lootma. nüüd ma palvetangi, et ma ei peaks homme minema mõnda süüta eesti energia klienditeenindajat klohmima, kuna ma lihtsalt enamb ei jäksa!

kahe tunni pärast selgub tõde...palvetage koos minuga!

enesepiinamine

just äsja oli mul üks vastikumaid kogemusi üle pika aja. see on ikka tõsiselt väkk mu jaoks, kui keegi mind lõigub ja ma ise olen täiesti ärkvel seejuures. lasin ära lõigata kolm vastikut sünnimärki, mis mulle pidevalt ette jäävad ja siis haiget teevad. noja seda tehakse ju kohaliku tuimestusega. hakatuseks kolm räigelt valusat süsti! ja siis lihtsalt vastik teadmine, et keegi lõigub sind. õnneks läksid need süstid ikka täie ette ja tunda ei olnud ju iseenesest midagi....no ok, kohati oli tunda, kuidas arst seda sünnimärki sikutas. siuke värin ja vastikustunne tuli sisse, et arst pidevalt küsis, ega sul ikka valus ei ole ja kas ikka teeme need kolm lõpuni või jätame pooleli. no muidugi teeme lõpuni, sest ega ma niipea sellist kogemust uuesti ei taha!!! väkkväkkväkk

ja nüüd hakkab siis vist tuimestus üle minema ja need paganad kergelt kipitavad. a no see vist ei ole väga hull võrreldes mandliopi või tarkusehamba väljatõmbamise järgse valuga. ma arvan, et need ülejäänud kaks tarkusehammast, mis ka kuskile ei mahu, võivad nüüd ennast nii aastakese rahulikult tunda, sest niipea ma jälle miskit sellist ette võtta ei suuda :)

Donna jälle vanaema!

Päevakangelane seekord Donna poja viimasest pesast -- Bandito. Eile sai ta esimest korda kahe tubli kutsiku isaks :) ...mis teeb siis Donnast teistkordse vanaema. Ja värske pilt ka meie pisut üle aasta vanast Banditost:

unine sügis

nii uni on, et sure või maha! no tõsiselt. ja mitte sellepärast, et oleks magamata või ei oleks saanud nädalavahes puhata...äkää....lihtsalt sellepärast, et a) on sügis ja b) et iga jumala kord, kui ma ennast siia kontorisse hommikul vara vean, mõtlen, et tegelikult oleks võinud hoopis magada, sest siin niikuinii midagi teha pole. ja kui midagi teha pole, siis piisab ju täiesti ka sellest, et ma siin mingi 4 tundi päevas passin. 8 tundi on liiga palju, ma ütlen!

ei, aga muidu on täitsa mõnus olla. ilmad on veel ju ilusad, v.a praegu, kui aknast välja vaadata. eile sai kohvikus ja jalutamaski käidud ja õnnestus isegi diiva peal lösutada. igati korda läinud nädalavahe.

aga midagi uut tahaks. ei tea isegi täpselt mida. aga lauba, kui käisin niisama mööda poode jalutamas, siis jäin vahtima ntx linnukesi, loomapoe puurikestes siis. käis peast läbi mõte, et tahaks endale ka neid armsaid olevusi. a no reaalsusesse tagasi tulles, siis puuri ma puhastada ei viitsi ja ilmselt istuksid donna ja glammy üksteisevõidu puuri ees ja üritaks linde surnuks haukuda vms. ei ole vist ikka hea idee. aga midagi uut on ikkagi vaja. ilmselt pean minema juuksurisse. kui miski muu ei aita, siis see aitab ju alati.

tegelikult ajab närvi! et mis siis nüüd viga on?!? kõik on norm ja millestki puudu ei ole. naudi siis rahulikult oma elu. äkää! ikka on vaja midagi uut ja põnevat ja üldse igasugu asju. rahune maha tibi ja lösuta oma punasel diivanil!.... äkki selles ongi asi, et mu diivan on punane ja see aktiivne värv ei lase mul rahulikult diivanil olla? ....ei, ma vajan ravi, pole veel päris kindel, miks...aga ma vajan ravi!

sööge makarone!

nii mõnus on, kui päike sedasi soojalt paistab. ainult uni tuleb silma. muidugi tuleb ta silma veel sellepärast, et mul pole mitte midagi teha, et kõik ajalehed on juba kümme korda läbi loetud, presidendivalimiste kõikvõimalike jaburdustega olen absoluutselt kursis ja varsti hakkan delfi kommentaare lugema...sest no mida sa selle igavusega muud peale hakkad?!?

aga muidu on tore olnud. nädalavahel sai jälle pühakal mõnusal viibimisel käidud ja eriti tore oli see, et sel korral sai sinna mindud juba reede. mis pakkus võimaluse laupäeval rahulikult oma haavu lakkuda ja õhtuks isegi ärgata...ja no see prantsuse õudukas, mis meid kõiki lõpuks teleka ette naelutas oli lahe :). imelik ikka...ja no vabandage väga, aga kl 00.00 või isegi 00.30 htusööki süüa ei ole mitte igapäevane :P, aga lõbus...mitte küll minu sisikonna arvates, mis pühapäeva õhtuks võttis kätte ja jäi lihtsalt haigeks.

mulle üldse ei meeldi enam haige olla. kunagi oli mõnus, ma mäletan. andis vabanduse terve päev ennast diivani peal lebotada ja mittemidagi teha või arutult kõiki seebikaid vahtida. a no enam ma ei vinna. st magada tahaks küll, kogu aeg (mingil kummalisel põhjusel on mingi kummaline väsimus, kogu aeg), aga ma ei vinna enam niisama passida. a no hetkel passin ma ka tööjuures, niiet tegelikult erilist vahet pole...ainult siin ei saa iga hetk magama jääda ja kodus ei maksa mulle keegi palka :S...noja nii ma siis kannatan seda jama lootuses, et varstiuvarsti saab ikka natuke tööd olema :)

vahepeal oli mul sellest mittemidagitegemisest kohutav stress. a siis ma lõin käega...no mis vahet sel on, kas ma stressan või ei...ikkagi ei ole midagi teha. a teise kohta ka nagu ei taha minna. mis mul tegelikult siin siis viga on? firma on norm, inimesed on ok ja palga üle ei saa ju nuriseda...ainult tööd pole suurt teha :S...a no vahet pole...eks ma siis loen niikaua ajalehti ja surfan netis, kuni mul mõistus täitsa otsa saab. loodetavasti siiski enne hakkab tööd ka olema.

aajano donna otsustas, et tema seekord ikkagi meie majja kutsikaid ei too. normaalne! ma pean siis veel mingi pool aastat kannatama, et nende imetillukeste karvapallikeste peal ennast välja elada saaks vä? ah? ahh? ahhhh??? nojah, mis mul üle jääb :)

ja laupäeval peab minema vanaema juurde kardulaid võtma...väkk...viimati tegin ma seda vist u 10 aastaselt ja pole seda siiani igatsenud ka...a seekord vist ei õnnestu ennast välja vingerdada. isegi kooli enam pole, kus võiks eksamid olla vms ...väkk, ma ütlen, väkk! edaspidi söön ma ainult makarone!

lõpuks ometi!

nüüd on siis meie kauaoodatud pulmapildid valmis!

by annika metsla

Juba tuli tuhin peale, et vaja albumeid ostma minna ja siis vaja ilusamad pildid välja valida ja siis paigutada ja kleepida ja oeh....! :P laaaheee...nagu annika ise ütles :D

hukutavalt hõrgutav hommikusöök

mmmm....pähkli caffe moccha ja shokolaadi muffin...hukutav eriti just kehakaalule :P

8 years....and 800 more to go

ma armastan sind musi! rohkem kui ükski sõna öelda oskaks....rohkem, kui üheski armastusromaanis kirjas. ja ära vaidle kogu aeg, mina armastan sind rohkem! :D või noh, ok...teeme viigi...armastame ühepalju!

8 aastat on päris palju, aga 8 aastat oma kallaga on liiga vähe...isegi 800st aastast vist ei piisa....isegi igavikust jääb võibolla väheks....tahan armastada sind aja lõpuni!

I love you, always forever
Near and far, closer together
Everywhere, I will be with you
Everyday, I will devour you
I love you, always forever
Near and far, closer together
Everywhere, I will be with you
Everyday, I will devour you

(nüüd ma siis sain lõpuks teada, kes seda laulab :P -- Donna Lewis)

back to reality

üle pika aja istun jälle siin palavas kontoris ja sulan. lihtsalt kohutavalt palav on siin, kõik aknad on laiali, aga miskit ei liigu...hullem kui saunas mu arust :S...

ei, aga tegelikult on tore, et ilm ilus on...kuigi reisiefekt oleks palju toredam, kui tagasitulles peaks jälle kampsuni selga toppima ja kõik teised ei oleks nii krdima prunsad :P....a muidu oli reis super! kreeka on ikka mõnus ja armas ja saar ise oli ju lihtsalt fantast....ja absoluutselt sobiva suurusega, saime nädalaga rahulikult peesitada ja puhata ja kogu saare atv-ga läbi sõita kah. noja siis veel isegi pidutseda. no põhimõtteliselt lühidalt kokku võttes ... kõik sai tehtud ja nähtud.

ja siin ma siis nüüd istun....tööd pole endiselt oluliselt rohkem...nimi on nüüd teine...sõrmus pigistab selle palavaga õhupallisarnaseks muutunud sõrme ümber ja silmis sära. tegelikult on elu vist ikkagi ilus! :D

perfect weekend and crazy monday

oooh! üle pika aja oli tõesti mõnna nädalavahetus...eile õhtul diivanile pikali visates kohe tundsin, kuidas keha on mõnusalt väsinud ja vaim ergastavalt värske. vahepeal lihtsalt peab linnast välja saama ja ennast seltskondlikult turgutama. koerad on ka väsinud...isegi veel täna hommikul. nüüd on isegi jõudu see viimane töönädal üle elada. ja milline nädal see olema saab! ja milline veel järgmine nädal on....pfffhhhh....panajamu!
ja siis mõni ei saa üldse aru, mis miski on ja milleks ja miks....ja nii võib ennast ka aegajalt seaks vihastada, aga noh....s*** päev nagu öeldakse....mina marsin igatahes peale sellist nädalavahet erksalt edasi, sagu mis saab, 12 päeva pärast on pulmad :)

juuuuuuuuuuuhuuuuuuuuuu

kool sai nüüd siis läbi! ei teagi kohe, mis endaga peale peab hakkama? kõiepealt aga puhkus ja jippiiiiajjeeee! :P

21 päeva suure päevani

no ütleme, et tänane päev on sama hästi kui läbi juba....kuigi ees ootavad veel nämmad nuudlid, mis eile söömata jäid, sest mingil täiesti arusaamatul kombel polnud panges juba kl 6 kohti!?! ja kuna tänane päev on juba läbi, siis on ainult 21 päeva veel tähtsa päevani, mil minust saab "aus naine" :D....ühest küljest ei jõua juba ära oodata, teisest küljest on veel mõnisada pisiasja, mille korraldamiseks jääb aega järjest vähemaks. jäänud on veel mõned sellised asjatoimetused, mis otseselt midagi ei määra, aga oleks vaja ikkagi ära teha. ühesõnaga....kui pulmapäev oleks homme, siis toimuks pulmad niivõinaa :))....sellise ilmaga nagu praegu küll talus sees, mitte meeldivas värskes õhus, sest vaevalt, et keegi on huvitatud kringliks külmumisest ja iga natukese aja tagant taevast tilkuvast veest :( ...absoluutselt vastuvõetamatu ilm! a) ma protesteerin b) ma protesteerin kõvasti c) ma protesteerin väga kõvasti!

viimased nädalad on olnud ka väga kurnavad ja väsitavad...üldse ei pane enam tähele, kuidas esmaspäevast saab uus esmaspäev. õnneks on see aeg ka produktiivne olnud ja põhimõtteliselt võib 99,9% tõenäosusega nüüd väita, et lõpetan sellel aastal lõpuks ometi (!) ülikooli. no see 0,01% tähendab seda, et esmaspäeval tuleb töö veel ära kaitsta, aga retsensendi ja juhendaja poolt pakutavate hinnete põhjal võib vast ikka öelda, et läbi ma sellest kukkuda ei tohiks....ma vähemalt südamest loodan, et mind ei üllatata jälle millegi ootamatuga....kuigi ma hakkan ka üllatustega harjuma, sh ebameeldivatega.

Oh, millal ma siia viimati küll kirjutasin? vahepeal on nii palju vist juhtunud, et ei tule enam meeldegi. aga põhiarengud siis lühidalt: a) koolilõpetamine toimub b) abiellun 21 päeva pärast ja põhimõtteliselt on kõik valmis, v.a miljon pisiasja c) meie uue kodu valmimine viibib umbes kuu, juba kolmas tähtaeg, mida ma nädala jooksul kuulnud olen....esimene oli kaks nädalat, teine kolm ja nüüd siis neli :S d) väsinud olen, aga puhkuseni on jäänud veel vaid kaks nädalat....niiet, seltsimehed, vait olla ja edasi teenida!

avalikkuse tungival soovil ;)

Meie tibud Bandito ja Bebel paar kuud tagasi (7kuused):

Üsna alati käib läbi kerge jõnks
kui ma kuulen, et võiks kokku saada vahel
kokku saada põhimõtteliselt võiks
aga kuivõrd kokku või on miskit vahel
kas on meie vahel näiteks mingid tõkked
mõtlen kohvitass või keegi kes on veel
või siis segavad meid võõrad põhimõtted
või olemegi teineteise teel
tean ju kuidas istume me üle laua
kuidas räägime me ainult kõigest muust
see mis silmades on valmis kaua kaua
ei muutu sõnadeks me suus (J.Tätte)

if i'll ever get to know your soul...I will paint your eyes

"Portrait of Jeanne" Amadeo Modigliani

"What have I done, father? I have fallen in love....is that a sin?"
"No. The sin would be never to fall in love"

sõites öösel taksoga koju...

...mängis nii armas ambientne muusika ja kõik tuled möödusid nii kiirelt. ja see punane mersu buss seiseis ikka veel seal vanemuise ees....ja keerates kodutänalvale on see vastik rekka ikka VEEL SIIN! donna annab armsa tatise musi ja ma lähen nüüd tudile....aaa, ei murru on ju oma telefoni siia jätnud ja helistab....niiet ta tuleb sellele nüüd järgi....kalla: helista mulle ka, ma tahaks oma telefoni nüüd ka üles leida....mina: ok! aa, see on ju siin! kalla: on v? nii nunnu! :D glamsu poeb mulle sülle ja ma nüüd ootan...murrut...ja siis lähengi, tuttu...head ööd musikesed! kuidagi nii mõnsa on olla...võibaolla on see kõigest alkost...ma arvan küll :P (homme ma loen seda ja ei saa midagi aru)