Täna öösel magasin siis ennast lõpuks välja. Ei mäleta, et oleks kordagi üles ärganud või halbu unesid näinud. Kohe oluliselt parem on olla ja lihasevalu, mis oli märkamatult saanud osaks minust, hakkab ära kaduma. Titemamma on silmnähtavalt õnnelik ja hoolitseb oma piside eest suurima innuga. Ma ütleks isegi, et liigse innuga :) Pisikesed probleemid meil ju on, aga nendest saame üle nagu ikka.
Laupäeval sai käidud suve lõppu tähistamas. Kuskil maiteakus. Mingil hetkel võttis väsimus mu üle nii tugevalt võimust, et ei jaksanud seal enam olla, aga koju sealt omal jõul ka ei õnnestunud tulla. Nii ma seal siis konutasin, mingi hetk vist jäin isegi magama. Kui lõpuks omiku poole seitsme paiku kodu jõudsime oli üks kutsikatest mingi ime läbi jõudnud teise toa otsa. See müsteerium, kuidas ta sinna jõudis, on lõpuni lahendamata aga ma arvan, et ta kukkus pesast välja ja emme viis ta mu kampsuni sisse sooja. Aga nemad ju mulle ei räägi, mis juhtus.
Lahendamata on ka kutsikate tegeliku värvi müsteerium. Kuna nad on nii pisid ja meil varem värvilisi pole olnud, siis on raske selgeks teha, kas nad on pruunid või pruunid punasega või hoopis sooblid. Kõik huvilised muudkui pärivad mu käest ja mina siis mõne kogenuma kasvataja käest, aga selgust selles osas pole ikka veel . Mulle tundub siiski, et sooblid nad pole, sest tollel värvil pidi nina mustaks minema, aga nendel on see ikka veel jummalast titeroosa :P Nu eks näis, kui Saksamaalt tagasi tulen, siis tabab mind uksel kindlasti üks värviline üllatus. Jääb küsimus, mis värvi just.
Ja leidsin oma passi lõpuks ülesse! Ma kogu aeg uskusin, et see ei saa ju lihtsalt niisama ära kaduda ja mul oli õigus. See oli jäänud kalla emme koju riidekapi põhja ühte ridikülli konutama. Ma isegi ei mäletanud, et mul selline kotike olemas võiks olla :). Niisiis, nädala pärast sõidame kogu officiga Saksamaale ja Austriasse. Ma arvan, et saab väga tore olema. Saksa tibid juba lubasid mind meie mehisest seltskonnast päästa ja omapäi linna peale litutama viia. Seda testosterooni on selles firmas tõesti natuke hingematvalt palju ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar