mitu aega igavust

selline tunne on, et tahaks hirmsasti midagi kirjutada, aga absoluutselt mitte midagi ei tule pähe...nojah, kui välja arvata see, et musiga sai arstil käidud. tal vaesekesel vist põletik kõhus :(. ja siis mul endal niigi paha olla ja siis veel tuleb keegi targutama ka...no natuke vihaseks läksin küll, ausaltöeldes...aga mis sest ikka enam...ikka tuleb ette (ja kallikene, tean, et lõpetasime selle teema ära...ma lihtsalt pidin selle kuskile välja elama nüüd...ja mitte, et sul õigus ei oleks, aga absoluutselt vale ajastus...ja kogu lugu). igatahes, musi peab siis nüüd rohtusid võtma ja rangele dieedile minema. kusjuures ma ei saa mitte mainimata jätta, et dieettoit kõhuvaevustega koertele on mitte vähem ega rohkem, kui kaks korda kallim, kui tavaline...nu õnneks ta meil mingi eriline õgard ei ole ja selle kahe kiloga kuus me oluliselt vaesemaks küll ei jää. aga no hirmus on lihtsalt sellist raha välja käia korraga. kõigepealt astud sisse ühest uksest, kus arst röövib ühe olulise osa just kättesaadud palgast ja siis astud kohe kõrvalt uksest apteeki, kuhu tuleb jätta pea sama suur summa raha...aga raha rahaks, peaasi, et musi kõht korda saaks....aga ikkagi! nu on röövlid!

ja muud olulist ei olegi...igavlen juba jumal teab mitmendat aega siin tööjuures...ja teha ei ole tõesti mitte kui midagi...loen terved päevad bloge -- mitte, et keegi viimasel ajal väga kirjutaks. ja kõik uudised on vist läbi loetud...koerafoorum hakkab ennast ammendama ja kõik muu on ära tüüdanud...isegi õppinud olen natuke, sest olgem ausad, see aastavahe möödub ju hirmsa kiirusega ja kohekohe peale seda ongi eksam...ja ma lubasin endale, et kui ma tõepoolest ei suuda seda ainet A peale pähe tuupida, siis vähemasti C-le teen selle puhtast jonnist ja kõigi jobude kiuste! nii ma arvasin vähemalt selle hetkeni, kui oma konspekti lugema hakkasin...ikka paras matemaatiline hiina keel mu jaoks, aga no kui täht-tähelt vaja, siis vaja. sest teist krahhi ma enam üle elada ei jaksa...ja juba ainult eksami kuupäeva lähenemise avastamine pani kõhus keerama ja käed värisema pooleks päevaks.

nu vot, ja siis õhtul on siin jälle üks vahva lauajalka üritus, kuhu ma siis ilmselt ka ise tähtsa näoga patseerima tulen...jalkat ma küll vaevalt proovima hakkan...praeguse seisuga tundub ka tulevat mitte üks rahvas, sest see pole mitte ainult meie kontori üritus, vaid koguni dotnetclubi üritus...võin ausalt öelda, et klubisse ma ei kuulu ja esimesel seminaril käisin puhtalt uudishimust ja rohkem ma sinna lolli näoga vahtima ei lähe vast :))...seda enam, et enamus osalejaist on prillidega, kuidagi hästi targa näoga ja üldse tundub, et blondiinid sellisesse seltskonda ei sobi, isegi ainult kaunistuseks mitte :))...

ja vot, kui palju sai nüüd jälle kirjutatud eilmillestki...ise ka imestan, et nii a-la-tiiii läheb...