paar sick day'd kulus täitsa marjaks ära. polegi nii ammu nii palju maganud ja nii palju igast jama telekast vahtinud. olin juba täiesti unustanud sellised fantastilised sarjad nagu Seventh Heaven, Miami Vice või....mis see sari ongi, kus Jarod kavala näoga ringi käib. vahepaladeks loomulikult täiesti lõputult FlavorWave, AbTrainer ja Orbitreki reklaame. ma kujutan täitsa ette, et kui inimene istubki päev otsa kodus ja teleka ees, siis ta lõpuks ostabki endale seda jama kokku....see on ikka tõeline ajupesu.
nüüd olen tööl tagasi. no ei ole motivatsiooni, sry ei ole. null. zip. olgu, ei ole. aga oleks siis mingeid teisi väljavaateid, sry, aga neid ka ei ole. tuleb välja, et enam ei pakutagi üldse normaalseid töökohti. isegi mitte tallinnas.
igatahes, kui siin asjad mingi teatud aja jooksul ikka paremuse poole ei lähe, siis pakime oma kotid ja nägemist. no ei ole mõtet niiviisi vegeteerida ja oma elu ilma igasuguse konkreetse eesmärgita raisata. ei näe sellel mitte mingisugust mõtet. imelik mõelda, et tegelikult nii paljud ju just seda teevadki. käivad päevast päeva tööl, mis neid järjest rohkem maad ligi surub, ja nad valivad mitte midagi ette võtmise. no see on ju probleemivabam ka. ei pea mõtlema, mis edasi saab. aga ma keeldun uskumast, et ma selleks oma elu elama peangi. et käia päevast päeva tööl, mis mind muserdab, ja siis üritada õhtuti normaalne olla. see on ka ikka väga raske. kui päev otsa ketravad peas ainult mingid masendavad mõtted, siis ega ikka õhtul neid lihtsalt niisama välja ei lülita.
peab olema midagi paremat. lihtsalt peab olema. kui mitte paremat, siis midagi teistsugust. i need air! give me air!
anyway...the time is ticking now...tick-tock-tick-tock
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar