jälle on selline tunne, et kuskile ei jõua selle elukesega...üks samm edasi ja kohe õige mitu tagasi...nuta või naera, aga see ei aita niikuinii....mõtlesin, et jätan suitsetamise maha....jajah -- jälle! -- aga nüüd on juba suhtkoht pohhui....homiku veel oli kõik tore ja isegi meeldis see mõte ka, et enam ei suitseta ja ega polegi täna veel ühtegi teinud, aga nüüd on tuju jälle täitsa nullis ja minu pärast võib see mittesuitsetamine minna kuu taha!!! a võibolla veel kannatan natuke...eks näis...
ja mitte ainult suitsetamine, vaid kogu see materiaalne eluke...täiesti mõttetu...mingi hetk tundus, et kõik on ok üle pika aja jälle....aga nüüd ikka tegelt pole...ja alternatiivid mulle ei meeldi, kuigi võimalik, et midagi pole teha. see üürimine on täiesti mõttetu ja iga asi korteris ajab kopsu üle maksa...aga laenu ka nagu ei saa...miljon põhjust. kui ühest otsast harutama hakata, siis ehk viimse päeva laubaks saaks sellega ühele poole ka.
ja kõige selle juures tahaks ju olla veel hea inimene ka ja naeratada kogu aeg (ok, mitte päris kogu aeg) ja üldse arvata, et kõik on tore ja nii palju võimalusi on!!! ah, teate...mul nüüd pohhui, ma ei kavatsegi selle sita mängu juures naeratada...ja kellele ei meeldi, kobigu kuu taha nagu mittesuitsetaminegi. (praegu on selline tunne ka, et topin oma jope selga, marsin koju, ronin teki alla ja põrnitsen seal terve õhta niiviisi...võibolla teen mõne suitsu ka.)
nuvot...nii on lood...tean-tean, et ükski asi ei saa olla nii hull...aga praegu just selline tunne ongi ja mul jummala pohhui...ja nii ilusad laulud tulevad raadiost :(
And after all that's been said and done
You're just a part of me I can't let go....
(Hard to Say I'm sorry...nu ei tule meelde, kesse seda lauab...pohhui)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar