hommikul lõin silmad lahti ja plaksti hakkas lihtsalt kummitama see lugu. tavaliselt mul kummitab mingi laul, mida hommikul raadiost kuulen...olenemata sellest, kui haige see lugu on. aga täna ma ei jõudnud veel ärgatagi, rääkimata raadio kuulamisest. ja nüüd on olemas.
siin toas on suht imelik istuda. kinky, nagu sändi ütles :) AK toas ikka möla taevani, siin on siuke vaikus, et kõrvadel hakkab valus. ainult klaviatuuri klõbin. ma ei saagi päris täpselt aru, kas nad ongi nii tõsised kogu aeg...need tüübid siin. või nad ainult teevad asjalikku nägu nagu mina praegu. kusjuures, ma kardan, et nad ongi nii asjalikud. ja siis kaks blondi hirnuvad...üks ühes toa otsas ja teine teises. nagu mingi teine maailm. natuke sürr.
ja need PT tüübid seal teisel pool tänavat...they bug me. natukene hakkan harjuma juba nendega, aga selline tunne on, et silm on peal kogu aeg.
ma tahan AK tuppa tagasi. seal julgeb ikka natuke kõvemini hingata. ola ei saa ka ilma meieta vist kuidagi hakkama...käib meiega juttu rääkimas vahepeal...ja ta veel arvas, et ta tahab minust ja sändist puhata. heh! ei saa ilma naisteta elada, ei saa!
üldiselt on täielik emotional rollercoaster. ühel päeval täielik kass ja siis funfunfun ja jälle väike kass. praegu on vist isegi suhtkoht okei...seal kuskil vahepeal, normaalsuses. i want to stay here.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
...ma igatsen ka meie AK kabinetti... siin ma ei julge üldse sõnakestki rääkida... arvatavasti kui arvutid jookseksid kokku ja me ei saaks janega communicatori kaudu suuhelda, siis ma saadaks ka omavahel sms´e rääkimise asemel... Tension in the air, lalalalalaaaa...
:D:D ma arvan, et smsid meid ei päästaks sellises kohutavas olukorras. me peaksime siis küll kööki põgenema!
Postita kommentaar