reede omik

nii uni pole mul juba mõnda aega olnud. nojah, võibolla siiski bussiga eestisse tagasi sõites, kui üritasin teeparandustele vaatamata silma kinni saada. aga nüüd olen omadega kaput. ja just praegu jooksin täiega vastu uksepiita. koordinatsioon jätab ikka soovida :(

sügis on täiesti käes. õhus on juba tunda seda jahedat lõhna ja toomel jalutades krõbisevad jalgade all langenud lehed. ok, päike teeb veel viimaseid pingutusi ja üritab jätta muljet, et akna taga on soe ja mõnus. aga olgem ausad, ei ole seal enam nii mõnus midagi. tundub, et sellel aastal pole mul talve eest ka kuhugi põgeneda. pean oma armsa valge talveasja kuidagi puhtaks saama ja kuskilt nurgast talvesaapad välja otsima. tahaks siiski loota, et nende tarvitamiseni läheb veel mõni aeg.

heh, ja jobud on juba eriti asjalikud. eile omiku märkasin, et üks üritab hoolega mängida. teeb selliseid liigutusi nagu hüppaks omast arust. tegelikult ta küll kukub potsatades täpselt sama koha peale tagasi. ja eile õhtul üritas üks pätakas teist kõrvast hammustada. see on ikka nii armas, kuidas ta kohe ülipüüdlikult oma pisikese suu häääästi lahti teeb ja sihib teise kõrva. selleks ajaks kui ta suu jälle kinni saab, on kõrv juba muidugi edasi liikunud :). üks tüüp oli eriti hakkaja ja noris donnaga tüli. lihtsalt läks ja virutas oma käpakesega talle vastu molu ja siis ammustas ka veel. seepeale hakkas donnal ka veidi koerus sisse tulema ja sikutas neid jobusid kõrvast. nii kallikesed!

ja eile käisime jälle nimetul koeral külas. ta juba ka kangust täis ja vaja kogu aeg mingit pättust teha. ta on ikka veel nii armsalt kohmu, aga pikemalt saab tema tegemistest lugeda ülestähenduste blogist