igav, nii igav on! kas keegi on äkki kuskil näinud mu bossi? on teine kuskile kadunud ja mul ei ole endaga midagi peale hakata. masendav. eila ja üleeila käisin esmaabi kursustel. no tule taevas appi, tõepoolest! nii igavat lektorit-või-mis-iganes-ta-oli pole ma kohe sada aastat näinud. kohe oli näha, et tal pole mingit kogemust selles asjas ja igast liigutusest paistis ebakindlus välja. ja siis veel vabandab ette ja taha. ja pause oli minu arust rohkem kui juttu. nu teisel päeval läks asi veidi paremaks juba, aga siis olin mina juba ära väsinud. ja päeva teise poolde oli ta suutnud korraldada peaaegu kogu kursuse videomaterjali, mis siis tähendas umbes kolm tundi järjest esmaabi videosid!?!? nu mõni ime siis, et hirmsasti nokkima kiskus.
muidu polegi nagu suurt miskit juhtunud. pisid on tublid ja kasvavad ja kasvavad. nüüd söövad juba mehetoitu, ok võibolla siiski lasteaiatoitu, aga varsti saab see jama otsa, mis ma neile kokku keerama pean ja siis saavad juba täismehe toitu, veega ligundatult :). aga vuhh! mis hais! isegi kui ma juba peaaegu magama olen jäänud olen nõus uuesti üles tõusma ainult selleks, et see haisukolle likvideerida. vuhh ja veelkord vuhh!
mmm, ma arvan, et ma hakkan juba koju minema. siin ei ole küll mõtet passida enam, isegi leht on sada korda läbi loetud. lähen parem koju, söön oma kapsarulle ja siis jään ootama, millal külla õunakooki sööma kutsutakse. eila pakuti seal restoranis nämmat kartulirooga ja ma õgisin ennast täis nagu tõeline siga. ja siis pakuti veel magustoitu ka ja siis ma mõtlesin, et ma suren ära! aga täna lähen lootusrikkalt jälle tagasi :). hea toiduga on mul küll selline suhe, et ei saa mitte talle ei öelda! nämm...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar