reede, oktoober 7

frustratsioon - kui vanaisa käis saksa sõjaväes

täiesti võimatu! miks ükski eesti lennufirma ei võiks võtta kutsikaid pardale ilma agentide vahenduseta? need agendid ju nöörivad absoluutselt iga liigutuse eest ja nii ei saa ju rallit sõita! ainult finnair soomest võtab ise vastu, või siis moskvast mõned firmad. aga see firma, mis muidu nii osavalt reklaamib oma kodulehel, et on eriti tore loomade vastu ja kõik loomad on alati oodatud, nu nende lend tallinnast amsterdami loomulikult ei võta loomi peale. amsterdamist edasi saaks küll, aga sinna ei saa!!! no mis?? jonnin edasi, mingi võimalus peab ju ometi olema...

teisipäeva õhtul käisime jobudega arstil. nad on ikka eriti vaprad. ainult pisike bensimon tegi kõvat häält, kui talle auku tehti, aga mina oleks veel kõvemini karjunud, sest just temaga ei saanud arst kuidagi hakkama. ei tea, kas oli nii pisike, et ei saanud hästi pihta? surkis ikka mitu korda, kole vaadata. teistega läks ilusti, sups ja valmis. nüüd neil siis kõigil kiibid sees ja vaktsiinid ka ja auhinnaks said nad kõik veel medaljonid, kuhu kirjutatud "Scan me" :))

selle retkega selgus veel, et bellamy ei kannata eriti hästi autosõitu. ilastas juba sinna sõites autos nii mis kole. ja arsti kabinetis tuli siis kogu tema õhtusöök tagurpidi tagasi. peaaegu sai proua mini ilusatele pükstele pihta! no napilt jäi puudu :). ka teisel korral ei õnnestunud.

tööl on kiireks läinud. eks tegelikult põhiliselt selle pärast, et pean samal ajal tegelema veel transpordi küsimustega ja lisaülesannetega. aga eilsest pakuti mulle vähemalt võimalust ennast tõestada ja lõpuks ometi midagi teha ka. olen nüüd suppordi komandör ;). päris täpselt ei tea veel isegi, mis see tähendab, eks näis. põhimõtteliselt ajan vist tähtaegu taga või miskit sellist. meeting selles suhtes on alles ees, ehk saan targemaks siis ka. endal on sellest vähemalt hea tunne. nagu oleks millegagi hakkama saanud, kuigi tegelikult ju veel pole, aga tunne on ikkagi päris hea :)

Kommentaare ei ole: